"Väljak on täna võluv,'' märkis Andrew, vaadates teisi tantsijaid nende ümber ning kaunistusi. Sarlin mühatas nõusolekuks, vaadates iga teatud aja tagant trio suunas. Kõik nad seisid kolmekesti ja ootasid teda kannatamatult.
"Sul on kena kleit,'' naeratas noormees vaikselt.
"Jah, ma lasin selle paar päeva tagasi õmmelda,'' pomises Sarlin pahuralt, pilk maas. Keerelda ühe ja sama koha peal ning vestelda samal ajal kui sul on elukiire ei ole kõige parem kogemus. Viimaks ta ohkas ning eemaldus Andrewist, vaadates talle vabandavalt otsa. "Mul on tõesti kiire,'' lisas ta ning rinig keerates jooksis ta Hermione, Harry ja Roni juurde.
"Küll sul läks kaua,'' muigas Ron kuivalt. Sarlin saatis talle solvunud pilgu:"Ma ei tea mis tal pähe tuli ja ma olen õnnelik, et ei saanudki teada,'' vastas ta pahuralt.
"Ilmselt varsti asad. Ta vaatas sulle päris pikalt järele kui sa minema läksid,'' ütles Hermione kuid ta nägu muutus veel tõsisemaks kui enne. "Me peame siit nüüd märkamatult minema saama. Harry, võta Sarlin käevangu,'' alustas ta käsutamist.
"Mida?'' nõudis tüdruk üllatunult.
"Sarlin, see on selleks, et me näeksime välja nii, et läheme jalutama,'' vastas Hermione, astudes Roni juurde kes vastu tahtmist käsku täitis. Silmi pööritanud, pani ta käe Harry oma ümber ning Hermione ja Roni järel läksid nad metsa suunas.
Keegi ei märganudki kui neli õpilast platsilt lahkusid. Üldse ei tehtud neist väljagi. Jõudnud kaugele, eemaldus Sarlin kiiresti Harryst ja eemaldas oma maski. Hermione avas oma käekoti ja võttis sealt välja veel ühe koti, mis oli pruuni värvi.
"Ma hoolitsesin asjade eest. Kuna ma sinu riideid ei saanud, siis pead sa minu omadega leppima,'' seletas ta, avades koti. Nähtavale tulid riided ja kõige peal võlukepid. Sarlin tundis enda oma kohe ära ja krabas selle järel. Tundes end tervikuna, naeratas ta endamisi. Käsi läbi kerge elektrivool kui ta viimaks sügavalt sisse hingas. Hermione võttis kotist poiste riided välja, kes sõnatult nendega eemale jalutasid.
"Ja ei vaata siia!'' hoiatas Hermione neid. Siis võttis tüdruk välja kaks sviitrit, mõlemad tumepunast värvi. Kaks t-särki ning teksased. "Oota natuke,'' pomises Sarlin ja viipas võlukepiga. Siis aga võttis ta riided vastu ja võttis kleidi seljast, toppides kiiruga t-särgi selga.
"Mida sa tegid?'' küsis Hermione pükse jalga tõmmates ning Sarlinile selja keerates.
"Ma tegin nii, et nad isegi ei näeks meid,'' vastas Sarlin ja pani samuti püksid jalga. Siis sai ka tema sviitri selga ja vaatas kingade poole. "Sa juhuslikult jalatseid kaasa ei võtnud?'' küsis ta Hermionet vaadates. Võlukepiga taaskord sama liigutust tehes lõpetas ta loitsu mõju. Hermione raputas pead:"Ma usun, et me peame läbi saama nendega,'' krimpsutas ta kontsakingade poole nina.
"Õnneks pole nad mul tikk-kontsad,'' pomises Sarlin. Nendega millega ta oli sai päris korralikult isegi joosta.
"Nojah,'' vastas Hermione. Mõlemad jäid vait ning minuti pärast tulid alles poisid välja, mõlemal käes ülikonnad. Peoriided pisteti kotti tagasi ja Hermione viskas enda läikiva ballikoti sinnasamma maha. "Mul ei lähe seda vaja,'' ütles ta lihtsalt teistele "see polegi mulle meeldinud, ausaltöeldes,'' lisas ta kui nägi Sarlini pilku.
"Olgu, kuhu edasi?'' küsis Ron, vaadates igasse ilmakaarde.
"Edasi,'' vastas Hermione astudes kõige ees edasi. Ta võttis välja oma võlukepi ning valgustas sellega teed. Sama tegid ka kõik ülejäänud ning liikusid tema järel.
"Kuhu me üldse välja jõudma peame?'' küsis Sarlin, vaadates puid millest nad möödusid. Mets tundus ohtlikuna ka siis, kui võlukepid valgustasid neile teed.
"Natuke edasi minnes on metsa idaküljel üks aas,'' seletas Hermione.
"Ja sealt edasi?'' tahtis Harry teada. Seepeale Hermione enam ei vastanud vaid kõndis edasi. Kogu südamest lootis Sarlin, et nad jõuavad kiiresti oma sihtmärgini ja leiavad Musta Isanda koos Surmasööjatega.
Ja nüüd, kuis nad olid oma surmale otse silma vaatamas, mõistis Sarlin kui lolli sammu nad olid teinud. Ajakeeraja oli tema kaelas ja ta võis seda iga hetk kasutada, et ajast tagasi minna ning parandada oma viga. Ta võiks ennast peatada ja ta ei läheks ajast edasi. Siis ei saaks ta tuttavaks Hermione ja teistega ning siis oleks asjad nii nagu ta unistanud oli : Temast oleks saanud surmasööja, võimalik, et isegi ka Voldemorti vasak käsi. Ta tapaks sopaverelisi halastamatult ja aitaks oma isandal maailma vallutada.
Kuid nüüd olid tema plaanid pahupidi keeratud. Tema, koos äravalitu ja tema sõpradega olid oma tee valinud, et hävitada Voldemort.
"Me oleme kohal,'' teatas äkki Hermione vaikne hääl. Sarlin vaatas üle Harry õla ja silmitses suurt vaikset aasa. Hein sellel liikus samas suunas mis tuulgi, jäädes vahepeal seisma kuid mõne aja pärast kõikus see taas.
"Uurime siin ringi...'' alustas Hermione, "ja siis vaatame mis teha annab, et leiaksime ülesse need keda me otsime,'' ütles ta ning astus ise ühes suunas. Suu viltu, läks ta Hermionega vastassuunas ning ka poisid hargnesid.
Jõudnud teisele poole aasa, vaatas ta tagasi. Ta oli endast maha jätnud väikese raja midamööda ta ka tagasi kõndima hakkas. Hermione seisis juba seal kust nad olid hakanud minema ning peagi jõudsid taas kõik kokku.
"Ma arvan, et ... Sarlin, mis on?'' jättis Hermione lause poolikuks ja vaatas tüdrukut, kes vasakust käest kinni hoidis, valugrimass näol.
"Ta kutsub,'' sosistas slytherinlane lämbuvalt.
"Ta?'' nõudis Ron, astudes Sarlinile lähemale. Neiu libistas käe maha ja näitas Musta Märki, mis kahvatul nahal liikus. "Must Isand,'' seletas ta ärevalt.
Korraks olid kõik vait. Keegi ei hinganudki vaid kõigi pilgud olid kinnitatud Sarlini randmele.
"Sa ilmud tema juurde?'' küsis Harry viimaks.
"Jah,'' sosistas ta kiirelt.
"Siis võta meid kaasa!'' pakkus noormees. Ron ja Hermione vahetasid pilke kuid tüdruk ei öelnud midagi. Ilmumine oli kõige paremaid viise Musta Isanda juurde, kuid ...
"Ta tapaks teid kohe kui näeks, et te minuga olete,'' ütles Sarlin ärevalt.
"Meie ülesanne on Must Isand hävitada. Mida varem seda parem. Me ei karda midagi, Sarlin. Palun,'' ütles Hermione, pruunid silmad pimeduses helkimas, "vii meid tema juurde. Kui me sureme, siis kõik koos. Me pole ka nii nõrgad, et peaksime hirmunult minema jooksma!''
"Jah. Me saaksime Fööniksi Ordu ka appi kutsuda!''
"Ron. Me oleme teises ajastus,'' kommenteeris Harry punapäist noormeest, kes pahuralt noogutas, jõudes tagasi reaalsusesse.
Sarlin hingas sügavalt ja värisedes sisse. "See pole hea... Mõte!'' kähises ta kui valu randmes tugevamaks muutus.
"Me ei lase sul üksinda ka ilmuda,'' ütles Harry pigistades oma võlukeppi tugevamalt kätte. Ron ja Hermione noogutasid.
"Olgu, võtke minust kinni ja hoidke tugevasti. Ta kutsub,'' ütles Sarlin. Tundes kuidas kolm kätt tugevasti temast kinni haarasid, sulges ta silmad ning siis nad kadusid musta suitsu saatel.
No comments:
Post a Comment