S- 12#

Möödusid mõned sekundid vaikuses. Trio alguses ei tahtnud vist uskuda mida Sarlin oli just öelnud.
,,Sarlin! Sa teed nalja, eks?" küsis Ron, kortsutades kulmi. Harry rohelised silmad vaatasid Sarlini samasuguse läbitungiva pilguga nagu Dumbledore enda poolkuuprillide tagant kõiki õpilasi vaatas, kes vähegi tema tähelepanu said.
Tüdruk raputas nukralt pead. ,,Ei." pomises ta vaikselt. Ta kääris enda vasaku käe varruka ülesse, tuues nähtavale musta märgi. See liigutas õrnalt ja kaasnevalt igale liigutusele tundis Sarlin enda randmes torget.
Hermione ahhetas vaikselt ja pani käe kiirelt suu ette. Ta vaatas suurte silmadega märki Sarlini randmel.
,,Sarlin... Kuidas sa võisid?" küsis Harry läbi kokkusurutud hammaste. Tema toonist võis järeldada nagu süüdistaks ta Sarlini kõiges selles jamas.
,,Mina võisin? Harry!" Sarlin tõstis häält, karjudes juba meeleheitlikul toonil. ,,Mind võeti kinni! Mu sõber pandi Imperio needuse alla!" tüdruku hääl ei vaibunud kui ta viimaseid sõnu karjus. Pisarad hakkasid tema silmadest voolama, kuid neist ta välja ei teinud, vaid lõi käega õhku. ,,Mind võeti kinni! Mind löödi oimetuks ja veeti kusagile pommiauku! Mind piinati mitu korda piinamisneedusega ja veel lisaks tehti mulle Must Märk ja sina küsid ''Kuida sa võisid?" , sa ikka tead, kui kuradima valus see oli?" küsis ta valjusti karjumas. Pisarad moodustasid tema põskedele laigud ning nüüd kipitasid ta põsed sellepärast. Ta isegi ei pannud tähele, et ta oli nutma hakanud. Ei, see polnud lihtsalt tavaline haletsemise nutt. Ta nuttis vihast. Ta vihkas, kui keegi teda süüdistama hakkab ja ta vihkas, kui kellegil tema suhtes eelarvamusi on.
Nii Harryle kui ka teistele oli Sarlini äkiline vihapurse vapustuseks. Hermione hoidis käsi siiamaani suu ees ning ka temal jooksid pisarad mööda tema roosakaid põski.
,,Teie ei tea, mis tunne oli kõik need aastad olla üks tema pooldajatest, unistada saada Surmasööjaks ja siis viimaks kohata inimesi tulevikust, pidada neid sõpradeks ja unustada kasvõi natukeseks ajaks selle halva poole mis minus kasvanud on ja siis viimaks saada veel see Must Märk ning olla saatusega määratud olema tema paganama orjaks!" Sarlin oli karjudes püsti hüpanud ning käed rusikasse surunud.
,,Sarlin, palun istu maha.. Keegi ei süüdista sind selles, et-" palus Hermione, kuid Sarlini järsk ja agresiivne käeliigutus sundis ta vait jääma.
,,Ei süüdista? Mida ta just tegi?" karjus ta Harryle osutades. ,,Pagan võtaks! Teie ju ei tea mis tunne on siis kui sinust peaaegu kogu kool taga räägib! Teie ei tea mis tunne on peaaegu koguaeg näha õudusunenägusid sellest, kuidas sind tullakse ja ära tapetakse!"
,,Sarlin. Selles sa eksid. Ma tean mis tunne see on," ütles Harry, kelle hääl oli rahulikuks jäänud.
,,Oh, kas tõesti? Härra Äravalitu tuleb mulle ettelugema ridu, mida ta teab ja mida ta on tundnud!" ütles Sarlin kärsitult ja ristitas enda käed, põrnitsedes noormeest altkulmu.
,,See pole minu süü, et sinul sellised unenäod on ja see pole minu süü, et sind kogu kool taga räägib! Kas keegi on minult ka küsinud, kas ma tahan olla Äravalitu või mitte? Minu vanemad tapeti ära ja mina jäin ellu! Ma oleksin tahtnud ka nendega surra, aga näed! Ma ei surnud! Ma seisan siin samas ja ma eksisteerin reaalsuses!" ütles Harry tõsisel häälel. Ka tema oleks tahtnud karjuda Sarlini peale. Karjuda, teda isegi loitsida või lüüa. Sarlin seisis aga tema ees, pisarad voolamas ja mustad juuksed vajumas näo ette.
Sarlin hingas sügavalt sisse ja noogutas. ,,Palun vabandust.. Sul on õigus.." ütles ta taas varrukaga üle enda põskede viies ning seejärel kuivatas ära ta enda silmad, lõpetades nutmise. Hermione võlus tassi välja klaasi veega ning ulatas selle Sarlinile, kes vee kiirelt ära jõi ning klaasi tagasi sõbratarile andis. Hermione kaotas klaasi võluväel ära ning jäi Harryt ja Sarlini kordamööda vaatama. Mõlemad vaatasid üksteist veel päris pikalt, mõlemal kulm kortsus.
,,Olgu.. Kas nüüd räägiksime millegist muust?" küsis Ron, kes oli kogu seda vaidlust ja skandaali vaikides jälginud. Ta oli näost valgeks muutunud ning tema punased juuksed paistsid sedamoodi veel rohkem silma.
,,Jah," ütles Harry kiirelt ja pööras end ringi ning jalutas enda endisele kohale. Seal istet võttes, pööras ta oma pilgu korraks Sarlinile.
Oli tõsiasi, et need kaks väldivad nüüd üksteise pilku.