S - 10#

Nõiajookide tunnis tabas Sarlin ära Snape pilgu, mis teda üpris pingsalt jälgis. Hetkel istus ta laua üksinda kuna Susan polnud veel haiglast välja lubatud. Hetkel oli Slytherinlastel tund Gryffindorlastega ning võis vaikset näägutamispominat kuulda. Hermione istus Sarlinist kaks lauda eemal, nõiajook ammu tehtud. Nüüd sositas ta Ronile ja Harryle kuidas nõiajooki õigesti teha.
Ohates vajus Sarlin tooli seljale, viies pilgu korraks kellale. Veel kolm minutit tunni lõpuni ja siis oli koolipäev tal läbi!
Möödus minut.
Peaksin rääkima Hermione ja teistega.. nad peavad sellest teadma.
Teine minut.
Aga kui ta hakkab mind reeturiks pidama? Siis on meie "ühing" katki ja nad lähevad ajast edasi? Siis ei jää mul midagi üle kui Voldemortile ise ots peale teha.. Vähemalt ma pean üritama."
Viimane ehk kolmas minut venis nagu mingisugune näts, kuid aeglaselt.
Siis kui ma teda tapma lähen peaksin testamendi kirjutama ja selle ajakeerajaga edasi saatma? Siis Hermione ja Harry ja Ron teaksid kust minna otsima asju .. Kui nad lähevad ja-" suutmata enda mõtet lõpetada, oli koolikell helisenud. Professor ei pööranud õpilastele pilkugi kui nad lahkusid. Lõunasöögini oli veel pool tundi aega, kui mitte rohkem. Sarlin möödus Hermionest, kes viimasena klassist lahkus.
,,Saadan sulle täna lõunaks kirja," pomises ta vaikselt. Tabanud üle õla ära Snape pilgu, muutis Sarlin enda näo kalgiks ning kõndis kiirelt Hermionest eemale. Suunaks valis ta öökullimaja. Värisedes jõudis ta sinna ning otsis pärgamendi seljakotist välja. Tema käed olid külmast kanged ja sõrmed lubasid otsast kukkuda kui ta veel kirjutama hakkab. Kuid ta peab. Tüdruk võttis välja sule ning ohkas vaikselt, mõeldes kuidas kirja sisu korralikult ülesse panna.
,,Olgu.." pomises ta vaikselt, asetades sule otsa pärgamendile, tehes nii ühe suure musta tindipleki.

Hermione,

meil kõigil on vaja hädasti kokku saada. Mul on teile halbu uudiseid mis käivad üldiselt minu kohta kuid võivad puudutada ka teid. Sa pead lubama, et sa ei hakka mind sellepärast vihkama, sest muidu ei ole meie missioonil enam üldse mõtet, sest vihkamisega ei saavuta me midagi.
Anna andeks, aga ma pean veel sinuga mõnda aega külmalt käituma, sest ma olen Slytherinis ja Snape hoiab mul silma peal!
Saame kokku kell kaheksa tarvilikus toas.

Sarlin.

PS! Kevadball toimub juba kahe nädala pärast ja me peame kõik korralikult valmis mõtlema. Meil ei tohi tulla ühtegi viga ja me peame olema Märkamatud!

Kirja endameisterdatud ümbrikusse pistes, sulges ta selle ning kutsus ühe koolikaku kohale. ,,Vii see ära," sosistas ta linnule. Imelik, mis ajast ta veel loomadega rääkima on hakanud? Neidis hoidis linnu käes kuni kõndis aknani ja siis viskas ta kaku õhku ning too liugles edasi. Ohates, võttis ta enda seljakoti ja alles nüüd tuli talle meelde kui kangestunud ta sõrmed on. Kiirelt asjad kotti pannud, tormas ta öökullimaja ukse poole. Järsku see avanes ja sisse astus päris kurnatud olemisega Andrew, kes natuke jahmunult enast pisut väiksemat kasvu tüdrukut vaatas.
,,Ee.. tere Sarlin," kohmitses poiss, sasides enda juukseid.
,,Tere.." vastas tüdruk külmal toonil. Sarlin lasi pilgul ekselda mööda noormehe nägu. Tema silmaalused olid mustaks värvunud ja nägu oli heledamaks muutunud. Magamatus?
,,Mis sa jopeta siin teed? Väljas on alla kahekümne kraadi," valis Andrew kiirelt ise teema, sest ta ei saanud lihtsalt seista külmas majas ning ta isegi ei tahtnud vaadata otsa Sarlinile. Tüdruk pani tähele, et ka poisi roosakad huuled olid veel heledamad kui ta nahk oli..
,,Andrew, on sinuga kõik korras?" küsis Sarlin värisevate huultega.
,,On-on, miks sa küsid?" tahtis noormees teada saada ning kergitas üllatunult kulmi. ,,Ee, ma arvan, et me peaksime minema.. Varsti hakkab lõunasöök ja sa võid nii haigeks jääda.." Andrew üritas naeratada kuid ka temal oli külm ning naeratus muutus pigem piinlevaks grimassiks. Tütarlaps noogutas vaikselt ja väljus öökullimajast, Andrew tema järel.
,,Miks sa üldse siia tulid?" küsis Sarlin viimaks uudishimulikult kui nad olid paar sammu allapoole jõudnud.
,,Eeh.. ma ei tea.. Ma lihtsalt otsustasin jalutama tulla. Mulle on viimasel ajal kunst meeldima hakanud ja öökullimajast saab ilusa vaate." seletas poiss.
,,Astronoomia torni saaks ka minna ja hoolimata sellest vängest lõhnast Ennustamise tornis siis seal on ka ilus vaade," ei jätnud Sarlin enda pärimist. Andrew ohkas vaikselt ja hammustas alahuulde.
,,Astronoomia tornis on teleskoobid ees ja-"
,,Ära luiska, Andrew. Sa tulid siia mingil põhjusel.. Sa .. mida sa täpselt siin teha tahtsid?Kirja saata?" Uskumatu! Ta oleks peaaegu välja öelnud lause Sa tahtsid tulla kontrollima kas ma olen siin või midagi sarnast.
Andrew ei vastanud selle peale midagi vaid raputas sõnatult pead ja kõndis libedal kivist sillal edasi. Peagi jõudsid nad fuajeesse ning seejärel uste juurde. Kiirelt sisenesid nad sooja suurde saali ja võtsid kõrvuti istet.
,,Oo, Sarlin, semmid Andrewiga?" küsis Julie kiirelt. Väga armas. Sarlin ei jõudnudki endale isegi ühte kulbitäit suppi tõsta kui juba kõne.
,,Ei. Me olime koos õues." ütles ta vaikselt. Seljakotil lasi ta jalgade juurde maha kukkuda.
,,Küll tal on palju austajaid.. Sinust küll vähem, sa ei ava kirjugi," ütles Johanna sarkasmiga ning ohkas kui vaatas üle Sarlini õla.
,,Kellel?" imestas Sarlin kui tõstis ühe lusikatäie suppi suhu.
,,Sellel Janel.." pomises Johanna vaikselt. Sarlin pööras ennast pooleldi ringi ja vaatas Hermione poole. Viimane luges hetkel ühte kirja ning viis pilgu Ravenclawi laua poole kus talle vastu lehvitas üks heledapäine poiss. Hermione naeratas talle hädiselt vastu ning tõstis parema käe, tehes sõrmedega õrna lehvitust. Seejärel avas ta järgmise kirja. Kuna Harry ja Ron istusid mõlemad tema kõrval, said nad lugeda igat kirja. Nähes järgmise sisu, tõstis Hermione pea ja vaatas Slytherini laua poole. Sarlin muigas vaikselt. Kiri läks õige inimese kätte ja see oli hea. Hermione pistis kirja taskusse ja viis pilgu ühele tüdrukule kes midagi oli küsinud. Sarlin pööras ennast taas ringi ja vaatas Johannale otsa.
,,Eks ole palju?" küsis ta kadedalt. Tema kaksikõde Julie noogutas vaikselt ja mäkerdas kahvliga enda toitu edasi. Mõlemad kaksikud polnudki midagi veel söönud selle ajaga vaid klatšinud Hermionet taga. Seejärel viis Sarlin pilgu enda kõrval olevale Andrewile, kes luges hetkel päevaprohvetit ja keeras järgmise lehekülje. Teda jahmatas taaskord seesama kahvatu jume mis noormehe nägu kaunistas,kuid ega ta oli ise ka kahvatu nahaga. Miskipärast oli Sarlin kindel, et tema jälgimine pole selle põhjuseks. Selle põhjus peab olema mingi teine asi.. Midagi, mis peaks olema kurvastavat või siis ohtlikku.